Puhastamine klaasipuruga
Mõnikord on pehme sooda asemel vaja gramm kangemat kraami ehk siis mõnedki esemed lihtsalt ei lähe soodaga puhastades puhtaks. Liiva kasutades aga võib esemeid kahjustada.
Siinkohal on osutunud sobivaks puhastusaineks klaasipuru. Eestis pakutaks küll klaaskuulpuhastust, kuid klaasipuruga seda võrrelda ei saa. Kõige peenem klaasipuru – läbimõõduga kuni 0,2 millimeetrit – on pigem soodaga võrreldav, olles aga samas tugevam. Klaasipuru ei lõhu selliselt nagu liiv puhastajana, aga ei ole ka nii pehme nagu sooda.
Klaasipuruga puhastamiseks toodetakse kolme fraktsiooniga puru:
- peenike – läbimõõt kuni 0,2mm
- keskmine – läbimõõt 0,2 kuni 0,7mm
- jäme – läbimõõt 0,7 kuni 1,2mm.
Erineva jämedusega klaasipuru fraktsioonid näevad välja sellised:
Klaasipuruga puhastavad töötajad on hämmingus sellest, et isegi see kõige jämedam fraktsioon – kus on selgelt näha, et tegemist on pudeli- ja muu klaasi kildudega – ei lõika absoluutselt kätte. Lihtsalt pistad käe kotti ja võtad pihku klaasipuru – tavalise klaasipuru korral oleks käe vigastamine paratamatu.
Ka klaasipuru puhastav efekt seisneb veidi sarnaselt soodale kildude pinnale paiskamisel nende purunemisel, mitte ainult kriipimisefektil, nagu liiva puhul.
Veoautode terasvelgede puhastamine klaasipuruga.
Velgi puhastasime AS Linter Transport autodel. Nagu fotodelt näha, saab velgi puhastada koos rehviga neid autolt maha võtmata – rehvile klaasipuruga puhastamine vigastusi ei tekita.
Huvi korral võtke meiega ühendust – meie kontaktid.